Kõhulahtisus

Kõhulahtisus.

Kõhulahtisus tähendab roojamist kolm või üle kolme korra päevas, kusjuures väljaheide on normaalsest vedelam.
Üle kahe nädala kestnud kõhulahtisuse korral on tegemist kroonilise kõhulahtisusega.

Kõhulahtisuse põhjuseks võib olla:

  • soolekasvajad,
  • keemiaravi preparaadid,
  • kiiritusravi soolestiku piirkonnas,
  • seedetrakti kirurgiline ravi,
  • soolestiku suutmatus lagundada piimasuhkrut,
  • ravi antibiootikumidega.

Pikaajaline kõhulahtisus põhjustab organismis ohtliku veekadu (dehüdratatsioon) ja eluks vajalike mineraalide kadu ning seetõttu tuleb probleemi tõsiselt suhtuda.

Oluline on välja selgitada ja arstile teada anda järgmisi asjaolusid:

  • kõhulahtisuse algusaeg ning kestus;
  • kaasnevad nähud (iiveldus, oksendamine, palavik, kaalulangus);
  • mida on inimene söönud/joonud, kas on võtnud ravimeid;
  • roojamise sagedus, rooja konsistents  ja hulk.

Soolenakkuse kahtluse korral võetakse täpsemaks uurimiseks väljaheiteanalüüs.
Saadud informatsiooni põhjal otsustatakse, kas ja milliseid uuringuid on vaja teha.

Esmased soovitused:

  • vähendada või ära jätta rasva sisaldav toit;
  • jätta menüüst ära rõõsk piim;
  • piimaga valmistatud toitude söömisel olla ettevaatlik;
  • juua piisavalt, sobivad toatemperatuuril vesi, ravimteed, mineraalveed (gaasivabad/gaasid välja lasta), apteegis ilma retseptita saadavad spetsiaalsed soolalahused;
  • vältida kohvi kuna sellel on vett väljaviiv (diureetiline) toime.

Keemiaravist tingitud kõhulahtisuse korral on vajalik võimalikult kiiresti võtta ühendust oma raviarstiga (nt. onkoloog), palliatiivravi arstiga või õde-nõustajaga. 

Palaviku puhul üle 38,5º C võiks kasutada palavikku alandavaid vahendeid (aspiriin, paratsetamool). Vajadusel korraldab raviarst koduõe visiidid, kes vastavalt arsti korraldusele saab kodus vedelikutasakaalu taastamiseks teha veenisiseselt vedeliku manustamist (tilkinfusioon).