Taastusravi on suunatud häirunud funktsioonide taastamisele, parandamisele või puudega kohanemisele. Nii onkoloogilise haiguse kui ka selle ravi tõttu võivad tekkida erinevad funktsioonihäired, mille tõttu vajatakse taastusravi. Esineda võivad üldine nõrkus ja väsimus, turseprobleemid, kõnni-, neelamis-, kõne-, põie-, soole- või liikumishäired.
Kuna kaebused võivad olla väga mitmesugused, võib taastusravi sisaldada erinevaid ravivõtteid. Valdavalt on taastusravi meeskonnatöö.
Taastusravi keskuse meeskonnas on taastusarst, füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed ja kliiniline psühholoog. Taastusraviplaani koostab taastusarst. Füsioterapeut tegeleb patsiendi liikumisvõime säilitamise või taastamisega. Füsioterapeudid tegelevad patsientidega, kellel esineb füüsilise jõudluse langus ning piirangud igapäevases toimetulekus. Põiepidamatuse korral on abi vaagnapõhja füsioteraapiast. Lümfitursete esinemise puhul võivad patsiendid vajada lümfiteraapiat, mida teevad lümfiterapeudi väljaõppe läbinud füsioterapeudid.
Tegevusterapeut aitab säilitada ja edendada häirunud tegevusvõimet, et võimaldada inimesel osaleda igapäevastes tegevustes.
Taastusravi keskuse logopeed tegeleb neelamisfunktsiooni hindamise ning teraapiaga, neelamishäirega patsiendile sobiva konsistentsiga toidu määramisega ning patsiendi ja lähedaste nõustamisega.
Vajadusel on võimalik abi saada taastusravikeskuse kliiniliselt psühholoogilt, kes tegeleb peamiselt emotsionaalse seisundi hindamisega ning psühhoteraapia vajaduse määramisega.
Taastusravi võib mõnikord olla ka vastunäidustatud:
Igal üksikul juhul otsustab raviarst koos taastusravi kabineti onkoloogiga, milline raviviis on kõige parem ja ravi viib läbi vähihaigete taastusraviks väljaõppe saanud spetsialist.
Täpsem info Eesti Vähiliidu kodulehelt: https://cancer.ee/wp-content/uploads/2018/05/Vahihaigete-taastusravi_est-1.pdf
Füsioteraapia on teenus, mille põhiliseks eesmärgiks on liikumise saavutamine, säilitamine või taastamine, valu vähendamine, vigastuste või puude vältimine ja/või funktsiooni taastamine. See sisaldab teenuse osutamist juhtudel kui liigutus või funktsioon on vananemise, vigastuste, valu, haiguse, kaasasündinud seisundite või keskkonna faktorite tõttu ohustatud. Füsioteraapia teenus võib olla vajalik igas vanuses inimestele.
Füsioteraapia koosneb:
Füsioteraapia teenust pakuvad mitmed erinevad asutused üle Eesti. Eesti Füsioterapeutide liidu lehel on olemas nimekiri füsioterapeutidest ning asutustest, mis pakuvad füsioteraapia teenust.
Teenust pakkuvate asutuste nimekiri: http://www.fysiot.ee/ft-teenus/nimekiri/
Füsioterapeutide nimekiri: http://www.fysiot.ee/fysiotregister/
Haigekassa lepingupartnertite kohta saab täpsemat informatsiooni Eesti Haigekassa infotelefonil 669 6630 (tööpäeviti 8.30-16.30) või kodulehel https://www.haigekassa.ee/inimesele/arsti-ja-oendusabi/haigekassa-lepingupartnerid/
Tegevusteraapia eesmärk on inimese maksimaalne iseseisev hakkama saamine igapäeva toimingutes, töö ja vaba aja tegevustes. Selleks aitab terapeut kohandada elu- ja töökeskkondi ning annab soovitusi vajalike abivahendite soetamiseks ja kasutamiseks.
Inimese enesetunne, meeleolu ja elukvaliteet sõltub tema iseseisvusest ja võimekusest võtta osa erinevatest tegevustest nagu loovad tegevused, sportimine, kodused tegevused, sõpradega olemine jne. Haiguse erinevates faasides ei pruugi olla alati võimalik erinevaid tegevusi teha. Tegevusterapeut koostöös patsiendi, vabatahtlike jt leiab viise ja võimalusi, kuidas ikkagi neid tegevusi teha.
Elu viimases faasis on tegevusterapeudil säilitav ja toetav roll tagamaks patsiendi ja tema lähedaste heaolu ja elukvaliteet.