Kasvajavastases ravis kasutatakse kirurgiat, kiiritusravi ning süsteemravi. Viimase alla kuuluvad nii keemiaravi, bioloogiline ravi, sihtmärkravi kui ka immuunravi. Onkoloogias kombineeritakse raviviise järjest enam ka omavahel – näiteks radiokemoteraapias kasutatakse kiiritusravi ja keemiaravi koos, tihti eelneb või järgneb kiiritus- või keemiaravi kasvajavastasele operatsioonile. Tänapäeval teame, et raviviiside kombineerimine annab osade kasvajapaikmete ravis parema tulemuse.
Kasvajaravi toob sageli kaasa kõrvaltoimeid, samas on need väga individuaalsed, sõltuvad kasvaja asukohast, raviviisist ja kasutatavatest ravimitest. Kiiritusravi ning kirurgia on lokaalse ehk paikse ravi viisid, kui kasvaja on organismis levinud ning on vaja saavutada süsteemset kasvajavastast toimet, lisatakse raviskeemi keemiaravi, bioloogiline ravi, sihtmärkravi või immuunravi.
Nii on ka ravi kõrvaltoimed kiiritusravi ja kirurgia korral sagedamini lokaalsed ning süsteemravi korral mitmeid elundsüsteeme haaravad. Süsteemne kasvajavastane ravi on kas veenisisene või tablettravi.
Sagedasemad keemiaraviga seotud kõrvaltoimed on iiveldus (enamväljendunud tilguti järgsetel päevadel), väsimustunne, kõhulahtisus, naha või küünte kahjustus (nahakuivus, punetus, nahalõhed), põletikuline või haavandunud limaskest, lihas- või liigesvalu, mitteinfektsioosne kopsupõletik, maksakahjustus.
Keemiaravi järel on suurem oht infektsioossete tüsistuste tekkeks. Kõrge palavikuga seisund, mil vere valgevereliblesid on ohtlikult vähe, on eluohtlik. Sestap kui väsimustunne keemiaravi järgselt on väga väljendunud või kaasneb sellega palavik üle 38 kraadi, tuleks pöörduda viivitamatult pere-või raviarsti poole vereanalüüside kontrolliks.
Kui onkoloog on Teile kirjutanud retsepti iiveldusvastastele ravimitele, võiks neid esimestele keemiaravi järgsetel päevadel kindlasti võtta – nii püsivad kaebused kergemini kontrolli all ning ei teki oksendamist. Keemiaravi järel on soovitatav kerge füüsiline koormus (vastavalt enesetundele) – see leevendab väsimustunnet. Tähelepanu tuleks pöörata ka piisavale vedelikutarbimisele (vähemalt 1,5 liitrit päevas), eriti olukorras kui keemiaraviga on kaasnenud kõhulahtisus.
Oluline on meeles pidada, et kasvajavastase ravi kõrvaltoimed on väga individuaalsed. Raviviiside valikul lähtub onkoloogiline konsiilium patsiendi üldseisundist ning kaasuvatest haigustest. Patsiendi ülesandeks on kõrvaltoimetest arste või õdesid aegsasti teavitada, siis saab patsient kiiremini abi.
Kasvajaravi kõrvaltoimete kohta on raviskeemide kaupa täpsem info haiglate kodulehtedel:
SA TÜK kiiritusravi meelespea: https://www.kliinikum.ee/pildid/patsiendile/infovoldikud/protseduurid/Kiiritusravi-meelespea_HO_2018.pdf
SA PERH kiiritusravi infolehed: https://www.regionaalhaigla.ee/et/kiiritusravi
SA PERHi keemiaravi infolehed (eesti keeles): https://www.regionaalhaigla.ee/et/eestikeelsed-infolehed (vene keeles): https://www.regionaalhaigla.ee/et/venekeelsed-infolehed